mõtted eelolevast. /eel ole vast.

06 10 2020.

mis on vast - kas oletus või tõestus.

mil tõestus siis tuleks vaadelda nii seda sõna / võtame eemale v ja asendame selle a tähe'ga saame aast - samas teame et 2 a'd kõrvuti ei tohi olla ja mil siis peidame selle teise ' esim alla saame ast. 

nüüd pöörame nii - tsa ja mida näeme - jälle ei tphi sest sumbuv suund on ees - seega ei saa toimuma midagi.

tekitame täht asetus muutust - ja toome jälle esile pidetud a.

asat. ja jätame nii.

mida see asat tähendab - see ongi oletus siin keeles vast.

see ei ole anakronism - see on programm olles kunagi loonud selle eesti keele - viinud vussi kõik alg sõnad kolme nelja tähe ühendused ja enamgi ' liitnud neile teisi sõnu ja moodustand läbi mees kehade /teate küll kes nad olid eelmise sajandi alguses eesti keelt muutes ja moodustades sümbol tähendusteta / ei oma tähend mõtet / sõnaks olev rahvale / isik kooslusele - olema saama see nõndanimetatud põhja-eesti keele varamu mil selles ei ole varamut ' on midagi muud ja selles kirjas põgusalt me tahame avada seda kuidas programm kunagi muutis meie ema keel - isa keeleks.

ja sellest kõigest tekkis mõiste sõnastuses - isamaa ja emakeel - mil see kõik on väär. /rääv

eestlastel on emamaa ja ema sõna. sõna moodustades maa ja ma - andes aluse elule mil seda ei ole kuskil kirjas - ta on tea mälestuses.

eesti suund algas ame mõistest eom ja lähtus sellest eoom suund mil jah 2 o'd ei tohi olla koos '' kuid nad on erinev - ei toimides vastand suunda - pigem mõjutades mõlem suunda - saame em. ja siin elus on emme mil tuleks olla eme.

või siis rõhu märk et anda mõista et m tähte tuleb just'kui korrata agas ei kunagi esitleda.

mil mm on kõrvuti tühistavad nad koos ühelaadsed / eri eri'nev - see on teine suund mõista - mõlemad e - elu (elo) ela.

sulud selleks et mõista veel midagi mil hääldame emme - te ei koge et ees on 2 e'd eemme.

te ei koge sest see kogem on summutatud.

mõtted eel olev nähtusest ei veel elu. ta on meile - ela.

ela mil see ei ole elu ja sellest oleme kirjutand.

elada elu mil selles ei ole elu isegi siis mil see tundub meile elu.

eel olev on meile sõna vaatlus - me eemaldume üld mõiste elust - osakeste endi nähtusest ja isegi inim mõiste elust.

ei puuduta suunda - ei inim elu - ta ongi niigi meie ümber ja kui sellest suunast on midagi tõsist ütelda siis avaldub.

meie mõte on vaadelda eesti keelt selleks et ette valmistada uus keel tulekut mil jah ka see on programm sisendus / meis ta juba toimib - näiteks nii - mõtelnd.

mil mõelnud on absurd siin ei ole sõna mõte - siis mis on siis mil ütlete inim kehast esile mõelnud '- see annab selgelt arusaama - te ei mõtle - samas mis see on l lisand sisse muutes mõte sõna mõtle sõnaks.

kui saaks algoritmiliselt teile kõigile eestlastena end kogev ja seda keelt rääkiv -- kas ka kõne'lev - kindlasti mõtlev agas ei kunagi mõte'ldev - saaksite ehk mõista'ma et midagi on valesti selles olev emakeeles mil selles on isamaa nimi -- siis mis on isa / asi - mis on ema / ame -- ja see viimane annab ju mõista et ema ja ame on ühesuunaline - mõlemad inim mõiste sõnad.

isa on asi -- siis mis asi.

ja siin olus määratleb isa mis saab olema ema - mil ühendus abielluda oli mõlema soov. kas oli.

seda taust elu te ei tunne egas tea. kes keda mis mida olekus määratleb ja kui'palju selles on süsteem programmide toimet ' isikulist - suunatud ainult ühe keha avalduv suunda. määratleda tema käitumit ja ka sõnalist esitlust.

isa mõiste annab justkui info moodustada keha mil see ei ole nii see on süsteem omas paljus.

see nähtus mil esitleb end mehe mees olekuna ja mil keha laps on esil on temale isa -- ei oma mingit tähtsust.

inf keha moodustumisele ei sisalda spermas ' see võib olla mil räägime holo kehadest -- ei halo kehadest ja ei kunagi projektsioon kehadest.

seega siin olus olev isa on asi - asi mis haldab ema ' ame.

mõjutades teda mõtlema et laps kui selline on tekkind tema soovil - temast.

ei midagi sellist - ema keha on see alg lähe ja mõte - isa suund võib seda ainult väärastada ja tekitada väär sünde.

hetkel ei saa rohkem - ei tõesta selles elus -- kuid mil te ühel hetkel saate seda kõike ise nägema - siis on teile tõestus ja tõe nähtus olev.

see on üks suund mõista.

teine on - mõista mis olema saab.

see ei avaldu kohe ' nii kähku nagu me inimesteks olijad seda soovime.

see saab olema aeglane kaua kestev protsess. toiming - mil aste astmelt saame mõistma siis kogema sest mil ei mõista ei ole kogem meile ei midagi.

mida võib kogema saada ' just kui kordus agas ei.

me saame kogema end - nii virt olekud kui ka digi olekud + kõik see kes me ei ole see egas teine.

maailm mõiste on liiga keeruline et seda lihtsalt kirjeldada.

on nii palju üksusi kellest me ei ole rääkind midagi - nad on ja mõjutavad kõike - nii sise kui ka välis elu.

mõned üksused võiks esile tuua ja ma tean see ei anna teile midagi - teada võiks.

on nähtus nimes ewep.

nende olek moodustab meile ümbris mõiste - see mida kogeme kehana.

kas inim kehana - osaliselt jah ja enam ei.

sõltub sellest millises reaalsuses tekitatuses oleme - vastav nende olek toime kehas.

siin olus 5 % - ei enam.

mujal 97 - ei enam.

nende moodustum tähendab püsiv tunnetust sest moodustavad püsiv keha ümb nähtust /ümbrist.

teine suund on nimes eto'm - ja nende roll on moodustada meile keha sise tunnetust -'/ just'kui keha endana agas siiski eraldi.

me kogeme seda ' neid kehas moodustades meile sise organeid ja seda siin olus 5 % - mujal saja sada % ulatuses. / sõna sõna - - miks ütleme saja ja siis sada.

kas see on number 100 või mis.

vihma saja's - sada's lund.

mis on mis ja mil me siin eestlastena end kogedes ei mõista seda - siis mis elu see on - mil väärastav meel mõtte suund sunnib meid mõtlem'sõnastam nii kõnele'ma / ma kõnele. ja mis on le mil võiks ütelda lihtsalt - kõne. 

ma kõne - ma üte - ma mõte.

ma rääkim.

sõnas ei ole võim - sõna olete teie - ja mil te sõnastate valesti väär nähtus sõna - saab see kaude teid mõjutama - ei tunnetav egas kogetav -- kuid kui millalgi midagi avaldub ' te ei mõtle endi rääkim suunda - te mõtelete mida iganes - kõike.

te ei teadvusta et sõnastades midagi ' te põhjustate midagi.

ja siin ütlen mil keegi soovib vastanduda - jäta see mõte endale ja peoida seda sügavale endasse sest mil sa seda ei tee saad kogema. ja mida. vastav suund sõna.

siin ei selgita mis mil moel - olev hetkel tuleb ka teil midagi endis mõistma saada.

ja järnev on nev sõnastuses.

neve inglis keelest - ei kunagi mõistetav mil ei anta mõista.

mõisted eel olevast just kui tuleks piir'duda selleks et anda aega aja mõistes kogeda - kas teis endis tekivad teist laadi mõtted.

ja mil ei olete holo ja mil tekib olete projektsioon keha.

ja mil siiski tekib - olles ei see egas teine - olete halo.