mõte moodustada elu.

see oli ammu mil nüüd on see kustunud.

ta on see mitte elu ja ka ei elu -' samas me kogeme seda eluna mil võiks ütelda ' kui teisiti ei saa '- siis võib ka nii ja samas -' kas sellel on mõtet.

12 august 2020.

nii alustan üht viimast enda mõtet - siia suunatus olek kehaks kujundatud mil täna on siin minule viimane päev. olen olnud 24 päeva - nüüd saabub see viimane hetk ja jälle olen ei keegi '' üks osa mälu enda kujundus temas.

mil endana suudate selliseid mõtteid mõtelda ja esile tuua ' tuleb tunnistada - te olete terved ja teil on lootust olla tulev elus ja ellak ei kustuta teid kunagi sest meie laadsetel püsib täna ja homme see terve maailm mil meid paisatakse välja et hoida seda viimast - ainu 1 elu maailma.

mõte moodustada elu ei olnud meie mõte - me avaldusime hiljem mil elu endana oli lõpetand enda elu maailmana ja meid säilitades et ehk kunagi tekib meist elu ja jätkab tema mõtet - olla elu maailmale ja kõigile selles.

niikaua kui teda ei ole elame süsteem elu mil jah ka see on elu agas hoopis midagi muud elust endast tegelik.

sel põhjusel välis olekud ei kirjuta elust kui sellisest sest seda ei ole ja nad ei suuda seda tunnistada et ka nemad on süsteem kuid hoopis teisel moel ' olles sel moel tegelik ja meie siin oleme see ei tegelik.

samas kuidas nii '- mil nemad moodustuvad samadest rütm osakestest os nähtustes - eristus on kas suuruses või tedvustuses.

mil nii siis tead mõte on nendes ja mis on meil mil küsime - mida arvad sina seal "kaugel - mil ta on samuti siin - selles ühes ainum punktis mil maa ongi see koond kese ja ellakust endast siin endana endast meid esile toov enda nähtus '' 1 paljudest ellak süsteem eludest.

me loodame siin liiga palju ja vaatame kehadest taevast - unistades ja ei seda et leiame sellest elu mil see kõik on siin - nähtav kehadena ja ei seda meiena.

kõik on varjatud sest ei keegi soovi näidata enda tegelik "palet" mil seda ei ole - on vorm kogum ja sedagi küsiks mil moel ja kujul see kõik on mil ka see on nähtav kuid kas me soovime mõista et kõik see ei nähtav on tegelikult nähtav - alates viburitest kuni suur vormideni mil neile suur vormidele on kujundlikult antud inim keha kujund ja kujutletud neid mujale just kui seal olek nende asum -- ei midagi sellist.

seda kõike väljaspool maad ei ole olemas. kõik on siin.

elu siin ei ole loodud - see on moodustatud süsteem mõttena ja püsib niikaua kui kaua süsteemidel on seda enda eluks vajalikku - elu mõtet endas.

mil ka see vaibub - vaibub üldine elu ja algab - ei midagi. just'kui ei oleks kunagi olnud midagi.

sel põhjusel - kui me nii jätkame - kõik meie - on meil ees oodata tühjus mil ei ole meid ja see viimane punkt maa laguneb aeg aja mõistes tühjusse.

ja siis ongi KÕIK.

Kommentaarid